Apteek täna

Juhend rõhutab apteegiteenuse kvaliteeti, patsiendikesksust ja ravimite ratsionaalset kasutamist. Lisaks on oluline apteekrite erialane väljaõpe ja elukestev õpe.

Ravimite tarvitamine kasvab kogu maailmas ning regulaarselt manustatavate ravimite osakaal suureneb pidevalt. Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke.

Kokkuvõtlikult saab ravimite kasutamist käsitleda kahest vastandlikust aspektist: võrreldes invasiivsete meetoditega on tegemist inimese jaoks tunduvalt sobivama raviviisiga, mis on viimastel kümnenditel oluliselt pikendanud eluiga.

Alates 1. septembrist 2024 annavad Schengeni tunnistusi apteegid. Varem esitatud taotluste alusel tegi seda Ravimiamet. Schengeni tunnistust on vaja, kui narkootilisi või psühhotroopseid ravimeid vajav inimene reisib Schengeni alas. Ülejäänud riikides narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisimiseks ei ole Schengeni tunnistust vaja – seal peab Schengeni tunnistuse asemel olema kaasas retsepti koopia või arsti teatis, mis kinnitab, et ravim on välja kirjutatud ja vajalik.

Retseptiravimeid ostes on kõik küllap märganud, et tihti tuleb tabletikarbi eest välja käia vaid mõni euro, samas maksavad käsimüügist ostetavad nohurohud ja valuvaigistid, rääkimata vitamiinidest, tublisti rohkem.

Emakakaelavähk on tõsine haigus, mille peamine riskitegur on püsiv nakatumine inimese papilloomiviirusega (HPV). Tegemist on peamiselt sugulisel teel leviva viirusega, millega elu jooksul puutub kokku enamik inimesi.

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka kodu- ja põllumajandusloomadel.

Paljude haiguste ravis mängivad üha olulisemat rolli peptiidid ja valgud, kuid nende suukaudne manustamine on endiselt keeruline. Madala biosaadavuse tõttu suukaudsel manustamisel tuleb peptiide ja valke tavaliselt manustada parenteraalselt, mis mõjutab aga patsiendi ravisoostumust, eriti pikaajalist ravi vajavate krooniliste haiguste korral.

Veganlus on viimaste kümnendite jooksul populaarsust kogunud. Veganluse mõiste hõlmab lisaks toitumisele ka elustiili, mis tähendab loobumist ka kõikidest muudest toodetest, kus on kasutatud loomseid saaduseid. Vegandieet kätkeb endas ka teatavaid riske tervisele, näiteks halvasti koostatud taimetoidumenüü puhul võib tekkida mõnede toitainete defitsiit ja olenevalt puudujäävatest toitainetest või nende biosaadavusest võib esineda terviseriske.

Mullu esimesel jõulupühal jõustusid mitmed ravimiseaduse muudatused ja selle aasta veebruaris-märtsis lisaks mitmed apteekide tegevust reguleerivad määrused. Tervikliku ülevaate regulatsiooni muudatustest annab Ravimiameti 22.03.2024 infokiri, mis on leitav Ravimiameti veebilehel rubriigis „Õigusaktid, juhendid, materjalid“. Olulisemad muudatused võtame teemaks ka 23. mail Tartus toimuval Ravimiameti infopäeval apteekritele. Artiklis on ülevaade olulisematest muutustest.