Apteekrite arvamused ja hinnangud ravimite tarneraskusele Eestis

Ravimid on kliiniliselt kõige kulutõhusam sekkumise viis ning nende kasutamine aasta-aastalt kasvab, mida on kinnitanud ka IQVIA instituudi raport, et ülemaailmne ravimikasutus on alates 2014. a kasvanud keskmiselt 3% aastas.

Ravimite hinnastamise põhimõtted ja omaosaluse suurus elanikkonnale Eesti, Läti ja Soome näitel

Ravimite rahaline kättesaadavus elanikkonnale on oluline, kuna see mõjutab otseselt inimeste tervist, heaolu ja üldist elukvaliteeti. Eesti, Läti ja Soome kuuluvad mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni, mille eesmärk on parendada ravimite rahalist kättesaadavust elanikele.

Kolesterooli ja vererõhu kontroll aitavad vähendada südame- ja veresoonkonna haigusi

Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis suurim haigestumise ja suremuse põhjus. Igal aastal registreeritakse üle 80 000 uue juhu ning ligikaudu 8000 ehk pooled surmad Eestis on seotud südame- ja veresoonkonna haigustega.

Päikesekahjustusest tingitud nahamuutused

Suvi, päike ja valgus rõõmustavad ilmselt igaüht. Päikesekiirgusel on otsesel ja kaudsel moel palju positiivseid tegureid, näiteks on D-vitamiini süntees seotud ultraviolettkiirgusega ja valgusküllane ilm meelitab ka rohkem loodusesse ja liikuma ning soodustab seltskondlikku suhtlust – kõik see on inimese jaoks vajalik. Paraku ei saa pisendada fakti, et päikesevalguses sisalduv ultraviolettkiirgus (UVK) on kantserogeen.

Ravimijäätmed – kuidas ja kuhu viia?

Digiajastu toob apteekrile uusi abilisi digitaliseeritud terviseandmete ja rakenduste näol, mille korduvkasutus avab uusi võimalusi apteekri rolli ja panuse suurendamiseks tervishoius.

Kvaliteetsed terviseandmed apteekrilt: tervisejuhtimise tulevik

Apteeker on iga ravimit vajava inimese jaoks päästev õlekõrs – tema teab ravimitest kõike. Digiajastu toob apteekrile uusi abilisi digitaliseeritud terviseandmete ja rakenduste näol, mille korduvkasutus avab uusi võimalusi apteekri rolli ja panuse suurendamiseks tervishoius.

Sissevaade Eesti internetiapteekide tegevusse

Alates 2005. aastast annab Eestis tegutsevatele apteekidele tegevuslube Ravimiamet, varem oli see sotsiaalministri pädevuses. Internetiapteegiturg on üle maailma kiirelt kasvav sektor, viimase aastakümne jooksul on üha enam veebiapteeke juurde loodud ja tõusutrendi näitab ka inimeste arv, kes seda teenust kasutab.

Tartu Ülikooli Kliinikumi hospitaliseeritud eakate patsientide atsetüülsalitsüülhappe kasutamise näidustused

Väikeses annuses (75‒100 mg) atsetüülsalitsüülhape (ASA) ehk aspiriin on laialt kasutatav käsimüügiravim. ASA kasutamise näidustused on viimasel ajal märkimisväärselt muutunud. Näiteks ei ole ASA Euroopa Kardioloogide Seltsi (ECS) aastal avaldatud ravijuhiste kohaselt enam näidustatud primaarse kardiovaskulaarhaiguse ennetuseks.

Ravimiregister 20 – teekond ajakohase ja usaldusväärse ravimiinfoni

Ravimiregistri praegune tehniline lahendus muutus avalikuks 1. märtsil 2005. aastal.Kahekümne aastaga on loomulikult tehnoloogia, veebilahendused ning ka inimeste internetikasutamise harjumused väga palju muutunud. Sellepärast olekski kohane meenutada ravimiregistri ajalugu ning vaadata, kuhu see on praeguseks arenenud ning millises suunas edasi liikuda.

Apteekidega seotud tegevused Sotsiaalministeeriumi 2025. a tööplaanis

Sotsiaalministeerium määrab igaks tööaastaks valdkondade ülesed prioriteetsed projektid, mille käekäiku erilise hoolega jälgitakse. Sel aastal on tervishoiu valdkonnas olulisemad teemad rehabilitatsioonisüsteemi arendamine, abivahendid ja meditsiiniseadmed, tervishoiu rahastamine ja nakkushaiguste ennetamine, tööjõuprobleemid, tasakaalustatud toitumise edendamine ning terviseandmete kasutamine. Arvestades hiljutisi muudatusi valitsuses, võib selles nimekirjas ning planeeritavate tegevuste ajakavas tulla täiendusi.