Nüüdisaegse laboratoorse meditsiini arendusloost Tartu Ülikoolis aastatel 1990–2016

Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on laboratoorseid tehnikaid üliõpilastele tutvustatud kõige suuremas mahus sisehaiguste propedeutika kursusel. 1990. aastate algul revideeriti õppekava ning selle käigus otsustati luua iseseisev õppeaine – kliiniline keemia. Selle kujundamise ja lugemise kohustus pandi ÜMPI vanemteadurile Agu Tammele, algul n-ö ühiskondliku ülesandena.

SARS-CoV-2 diagnostika algusest ja arengust SYNLABis

Möödunud aasta veebruarikuus muutus uue koroonaviiruse Eestisse jõudmise oht üha reaalsemaks. Seetõttu võtsime ka SYNLABis arutluse alla testimisvõimekuse sisseseadmise ning jõudsime veebruari teises pooles juba konkreetsete sammudeni.

Koroonaviiruse testimisest kliinikumi ühendlaboris

Kumu tapvast viirusest levis meie ümber juba tükk aega. Terviseamet aga andis teada, et nende laboris on testide tegemise võimekus olemas, mistõttu puudus meil esialgu vajadus ennast olukorraga kurssi viia. 2020. aasta veebruari lõpuks sai aga selgeks, et probleem on oodatust laiaulatuslikum ning õnn hakata tapvat viirust testima tuleb ka meie õuele.

Laboriarsti vaade: SARS-CoV-2 (COVID-19) laboriuuringud ja nende kasutamine kliinilises praktikas

Testide paljususe juures peab raviasutuse diagnostikat suunama diagnostilise eriala arst. See tähendab, et laboriarstil tuleb tellimusi aktiivselt suunata ning uuringutulemusi õigesti interpreteerida.

Kriitiliste väärtuste harmoniseerimine hematoloogias

Algse Lundbergi definitsiooni (1972) kohaselt on kriitilised väärtused testitulemused, mis on nii ekstreemselt patoloogilised, et peegeldavad patsiendi eluohtlikku seisundit, mille korral tuleb kohe kasutusele võtta korrigeerivad tegevused (1).

Pediaatriliste referentsväärtuste probleemid

Meditsiinilaborite standard EVS-EN ISO 15189:2012 nõuab laboritelt info andmist kliendile referentsintervallide (RI) kohta ning nende perioodilist asjakohast ülevaatust (1). Statistiliselt defineeritakse referentsväärtusi kui limiteeritud piirväärtusi 95% tõenäosusega tervete inimeste populatsioonis, kus alumine piir on 2,5. ja ülemine piir 97,5. protsentiil (2). Laboritestide kliiniline kasulikkus sõltub aga suuresti kvaliteetsete referentsvahemike kättesaadavusest.

Sõeluuringud on tõendatult efektiivne meede rahvastiku tervise parandamisel ja säilitamisel

Emakakaelavähi esinemissagedus on Eestis viimase viie aasta andmetel günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate hulgas teisel kohal. Igal aastal diagnoositakse Eestis emakakaelavähk keskmiselt 160 naisel ja sellesse sureb ca 60 naist aastas.

Uudishimulik õppija Ülle Vaher-Toomik

“Mind on alati huvitanud probleemide lahendamine – selleks pakkus laborimeditsiin ka väga palju huvitavaid võimalusi,” leiab laboriarst ja endine Tartu endokrinoloogiahaigla labori juhataja Ülle Vaher-Toomik.

Anne-Mari Isotamm: “Tööd tehes õpib kiiresti!”

Aastakümneid Tartus onkoloogiahaigla laborit juhatanud Anne-Mari Isotamm on tulnud naerulsui välja igast eluraskusest. Tema teekond on ehe näide sellest, kuidas elus läheb kõik ikka nii, nagu minema peab, ja ka käänuline rada jõuab lõpuks sihtkohta välja.

Eesti Laborimeditsiini juhtkiri märts 2021

Kallid lugejad! Meil on südamest hea meel teie ette tulla järjekordse ajakirjanumbriga, mis on valminud hoolimata keerulisest COVID-19 olukorrast, kus kõigil meil on jäänud töö kõrvalt ülimalt vähe aega muudeks tegemisteks. Seetõttu tahame väga tänada kõiki, kes on leidnud aega, et aidata seekordne ajakiri kaante vahele!