Apteek täna

Haavahooldusvahendite valik on lai ning apteeki pöörduva patsiendi jaoks parima võimaliku lahenduse leidmiseks tuleb uurida patsiendilt olulist täpsustavat informatsiooni. Vahendite valik sõltub sellest, kas tegu on ägeda või kroonilise, infitseerunud või puhta haavaga, samuti patsiendi haiguste või haigustega kaasnevate riskitegurite olemasolust, haava asukohast, suurusest, tekkepõhjustest, eralduva eksudaadi hulgast jne.

Suve lähenedes päevad pikenevad, ilmad soojenevad ja päikesekiirgus muutub tugevamaks – pikeneb ka inimeste väljas viibimise aeg ja muutub riietuse valik, mis sellisel ajal palju enam paljastab nahka päikesekiirgusele.

Eriti viimase kümnendi jooksul on hakatud põhjalikumalt huvi tundma ja uurima miks, kuidas ja kui suures ulatuses tekivad ravimijäägid ning mis neist edasi saab. See on otseses seoses ka üldise raiskamisega, kuna ravimite ja teiste meditsiiniseadmete saamiseks kasutatakse enamasti taastumatuid ressursse.

Üle maailma leviv SARS-CoV-2 (laiemalt tuntud kui COVID-19) puhang on meie riigi ja tervishoiusüsteemi toimimist tänaseks oluliselt mõjutanud. Elame esimest korda eriolukorras ja apteekrid on sattunud viiruse tõkestamiseks peetava võitluse eesliinile. Uurisime Euroapteegi personaliosakonna juhilt proviisor Kristiina Sepalt ning Eesti Haiglaapteekrite Seltsi esimehelt Marko Urbalalt, kuidas nende töö viirusepuhangu tõttu mõjutatud on.

Ebakindlus oli apteekrite jaoks liiga suur ja kestis liiga kaua. Keegi ei teadnud, mis saama hakkab, kuniks riigikogu edastas viimase ja lõpliku sõnumi apteegireformi jõustumise kohta – 1. aprill jääb finišiks. Siis oli järelejäänud aega silmas pidades selge, et lõpusirge saab olema töine, sest senised ettevõtjad ja uued proviisorid asuvad tegutsema. Me ei aimanud, et loodusel on meie jaoks veel lisatööd plaanis.