Eesti Laborimeditsiin

Emakakaelavähi esinemissagedus on Eestis viimase viie aasta andmetel günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate hulgas teisel kohal. Igal aastal diagnoositakse Eestis emakakaelavähk keskmiselt 160 naisel ja sellesse sureb ca 60 naist aastas.

“Mind on alati huvitanud probleemide lahendamine – selleks pakkus laborimeditsiin ka väga palju huvitavaid võimalusi,” leiab laboriarst ja endine Tartu endokrinoloogiahaigla labori juhataja Ülle Vaher-Toomik.

Aastakümneid Tartus onkoloogiahaigla laborit juhatanud Anne-Mari Isotamm on tulnud naerulsui välja igast eluraskusest. Tema teekond on ehe näide sellest, kuidas elus läheb kõik ikka nii, nagu minema peab, ja ka käänuline rada jõuab lõpuks sihtkohta välja.

Kallid lugejad! Meil on südamest hea meel teie ette tulla järjekordse ajakirjanumbriga, mis on valminud hoolimata keerulisest COVID-19 olukorrast, kus kõigil meil on jäänud töö kõrvalt ülimalt vähe aega muudeks tegemisteks. Seetõttu tahame väga tänada kõiki, kes on leidnud aega, et aidata seekordne ajakiri kaante vahele!

Endiste Ida-Euroopa bloki riikide meditsiinilaborite üleminek nõukogude standarditelt ISO standarditele ei ole olnud kerge. Alguses püüdis iga riik välja töötada oma nõuded, kuid varsti saadi aru, et see ei ole sugugi lihtne.

Mõned aastad tagasi hakkas toonane Taani Zealandi Ülikooli haigla peaarst üle vaatama statistikat patsientide haiglas viibimise põhjuste ning kestuse kohta, eriti vanemaealiste isikute seas. Ta avastas, et 10% juhtudest veetsid patsiendid haiglas kõigest päeva, ning 50% juhtudest vaevas neid midagi, mida oleks saanud kindlasti ennetada või ravida kodus – nagu kuseteede infektsioonid, dehüdratatsioon, mitmesugused infektsioonid, kõhulahtisus jne.

Antibiootikumresistentsus (AMR) põhjustab infektsioonhaiguste allumatust ravile ning tingib kallimate reservravimite kasutamist ning ka muude ravikulude kasvu, olles kogu maailmas üheks oluliseks probleemiks meditsiinis ja ühiskonnas.

Haiglate võrgustumine on põhjustanud palju diskussiooni ja selleks puudub ühine tegevusplaan. Nii haiglate kui ka erialade lõikes on tegevuskavad ja tulemused üsna erinevad ning kindlasti on nendeks erisusteks ka omad põhjused.

Ajakirja Eesti Arst peatoimetaja Urmas Siigur jagab Laborimeditsiini ajakirjale huvitavaid seiku enda elust – õpingutest, teadustööst, Maarjamõisa Haigla laboriosakonna juhatamisest, Tartu Ülikooli Kliinikumi loomisest ja juhtimisest ning paljust muustki.

Tartu Ülikooli Kliinikumi parima laborandi tiitliga pärjatud Mare Link asus veebruaris täiskohaga pensionipõlve nautima. Selle valguses on paslik heita pilk õpingutule, pikale laboris töötamise kogemusele ning rääkida olevikust ja tulevikust.