Apteek täna

Kunstlikud magusained

Esimese kunstliku magusainena võeti 1879. aastal kasutusele sahhariin, mille magus maitse avastati juhuslikult. Tegelikult otsiti uusi kasutusviise kivisöe derivaatidele, kui uurija unustas enne lõunat käsi pesta ja tundis sõrmedel magusat maitset.

Loe täismahus artiklit siit

Asovärvid ravimites

Värvaineid kasutatakse ravimitööstuses mitmel eesmärgil: ravimi kasutamise soodustamiseks meeldiva värvi lisamiseks, ravimite eristamiseks üksteisest, titrantidena, pH indikaatorina kui ka mikroorganismide tuvastamiseks.

Loe täismahus artiklit siit

Proteeside hooldusvahendite nõustamine apteegis

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on aastaks 2035 iga neljas eestlane üle 65 aasta vana. Vananeva elanikkonnaga riikides vajavad inimesed mitmesugust tuge tervisele – olgu selleks siis ravimid, raviprotseduurid, abivahendid või proteesid. Viimase majanduslanguse järgselt on paigaldatud proteeside hulk igal aastal suurenenud ning 40% neist moodustavad täisproteesid ja osalised proteesid, mida aastal 2018 paigaldati 44 334.

Loe täismahus artiklit siit

Hambapasta suuhügieeni osana

On mitmeid märke ja sümptomeid, mis viitavad tõsisematele suutervise probleemidele. Hambapesujärgselt püsiv halb hingeõhk ning sageli paistes ja kergel puudutusel veritsevad igemed on kindlad hoiatusmärgid algavast igemepõletikust (gingiviit).

Loe täismahus artiklit siit

Apteegiteenust tuleb senisest tihedamalt integreerida esmatasandi tervishoiuga

Ravimialase nõustamise tagamine apteegis aitab tuvastada ja ära hoida ravimite koos- ning kõrvaltoimete tekkimist ning ka arstide tööaega tõhusamalt kasutada, selgus OSKA tervishoiu tuleviku-uuringust.

Loe täismahus artiklit siit

Apteegiteenused – huvitav arenguvõimalus igale apteekrile

Paljudest Eesti apteekidest saavad külastajad lisaks ravimitele ka mitmesuguseid teenuseid, mis aitavad head tervist hoida või ennetada tõsisemaid tervisemuresid. Apteekri jaoks tähendavad apteegiteenused aga põnevat väljakutset ja põhjust enda arendamiseks.

Loe täismahus artiklit siit

Ilmunud on raamatu “Farmaatsiaterminoloogia” täiendatud trükk

Eelmisel aastal ilmus raamatu „Farmaatsiaterminoloogia“ teine, täiendatud trükk. Raamatu koostajateks on Toivo Hinrikus, Karin Kogermann, Ott Laius, Signe Leito, Ain Raal, Andres Soosaar, Triin Teppor ja Daisy Volmer, kes esindavad TÜ farmaatsia instituuti, Ravimiametit ja TÜ rektoraati.

Loe täismahus artiklit siit

Eesti Haiglaapteekrite Seltsi tagasivaade 2019. aastale

Eesti Haiglaapteekrite Selts ühendab haiglas töötavaid apteekreid ja teisi haiglafarmaatsiast huvitatud isikuid. Oleme tegutsenud juba 24 aastat ning seisnud oma eriala ning selle pideva arengu eest.

Loe täismahus artiklit siit

Sisekommunikatsiooni tuleb sihipäraselt arendada ka erialaseltsides, lisaks EHAS pädevuse hindamisest 2019. aastal

Sisekommunikatsioonile pööratakse aina rohkem tähelepanu ka erialaseltsides ning seda põhjusega. Kohtusime Eesti Haiglaapteekrite Seltsi juhi Marko Urbalaga, kellega vestlesime põgusalt sisekommunikatsiooni olulisusest ning sellest, milliste tegevustega nad seda valdkonda arendavad.

Loe täismahus artiklit siit

Kliiniline farmaatsia muutub erialana järjest vajalikumaks

Kliiniline farmaatsia kogub erialana järjest rohkem populaarsust. Praegu saab ennast selles valdkonnas täiendada vaid välismaal. Uurisime kolmelt värskelt õpingud lõpetanud säravalt spetsialistilt, kuidas nende õpingud läksid. Oma kogemusi jagasid Krista Meresmaa (PERH), Keit Ilau (PERH) ja Liisa Randmäe (TÜK).

Loe täismahus artiklit siit