Apteek täna

Farmatseutiline nanotehnoloogia pole enam ulmevaldkonda kuuluv teadusharu. Professor Heinämäki teeb Tartu Ülikoolis just selles valdkonnas tipptasemel teadustööd, naudib tööd tudengitega ning on tõeline Eesti fänn. Rääkisime tema väga põnevast uurimisvaldkonnast, tööst õppejõuna ning sellestki, mida tähendab praegusel ajal siin maailmanurgas teadlaseks olemine.

Hiljuti ütles ühe suurima Suurbritannia apteegiketi tegevjuht Toby Anderson: „Me investeerime sellesse, et meie apteekrid saaksid pühenduda patsientide abistamisele ja nõustamisele. Apteekrite roll on muutunud ja muutub ajas veelgi, järjest enam on vaja kliinilist kompetentsust patsientide iseravimise toetamisel ning lisateenuste osutamisel. Ainus viis, kuidas apteekritele vaba ressurssi juurde tekitada, on viia korduvate retseptiravimite väljastamine internetiapteeki ning julgustada patsiente kasutama erinevaid mobiilirakendusi, mis hoiavad nende ravimikasutusel „silma peal”.“

Nagu kõigile teada, koosneb ravim toimeaine(te)st ja abiainetest. Ravim valitakse selle eeldatava toime tõttu, kuid ravimi ohutu kasutamise kontekstis on oluline silmas pidada ka seda, milliseid abiained kuuluvad ravimi koostisse.

Kanep on taimena olnud aastatuhandeid kasutusel taimsete kiudude, seemnete, terapeutilise toime ja vaimudega ühenduse saamiseks. Kuigi algselt kiudude jaoks kasvatatud taimed sisaldasid narkootilise toimega aineid väga väikestes kogustes, on teada, et usuriituste ja ravimise jaoks aretati eraldi taimi, milles toimeaineid sisaldus rohkem.

Kolesterool on inimkehas enimleiduv tsükliline alkohol, mida saadakse toiduga (eeskätt loomsed rasvad) ja sünteesitakse maksas, vähemal määral ka teistes kudedes: peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes ja platsentas.