Apteek täna

Peatselt saavad kõik tutvuda „Apteegiteenuse kvaliteedijuhise” parandatud ja täiendatud kolmanda versiooniga. Värskenduskuuri läbisid nii juhise põhiosa kui ka lisateenuste osa.

Ärkad hommikul, aga on tunne, nagu poleks üldse maganud. Kuidagi ei tahaks teki alt välja tulla. Veel vähem teha hommikusööki, panna riidesse ja minna tööle. Mis minuga lahti on?

Kevade saabudes on paras aeg asuda tegelema aiandusega nii õues kui ka toas. Kuigi mitmete toataimede puhul
oleme nad koju valinud õhku puhastavate omaduste, kauni välimuse või meeldiva lõhna tõttu, võib nendega lähemal kokku puutumisel esineda ootamatuid ja ebasoovitavaid toimeid.

Kardiovaskulaarsüsteemi (KVS) haigused on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt defineeritud kui grupp südame ja veresoonkonna häireid ning on tänapäeval üks levinumaid haigusi. Eesti Haigekassa andmeil moodustavad kõrgvererõhktõvega patsiendid 24% kõigist Eesti ravikindlustatud isikutest ja hinnanguliselt on enam kui 60% eakate vererõhk kõrgenenud.

See, et meie rahvastik muutub järjest raskemaks, ei ole tõenäoliselt uudis enam kellegi jaoks. Samuti teame selle peamisi põhjuseid – muutunud toidulaud ja füüsiline aktiivsus. Mitte kunagi varem inimese kui liigi ajaloos ei ole olnud meil võimalik süüa nii tihti, palju ja erinevaid asju kui praegu.

Koolieelikud põevad sageli ning tihtipeale on apteeker vanematele esimeseks nõuandjaks. COVID-19 on kõik kaardid segi paisanud – tavalisi respiratoorseid viirusi põetakse varasemast vähem, tänavu talvel ei ole grippi ega RS-viirust.

Allergia mesilase või herilase mürgi vastu võib tabada kui välk selgest taevast – isegi, kui varasemate nõelamiste järel ei ole midagi juhtunud, võib ka täiskasvanul pärast järjekordset putukapistet üsna kiiresti eluohtlik seisund tekkida.