Apteek täna

Pakendi infoleht (PIL) kui ravimiteabe edastamise vahend, mis on vajalik ravimi sihipäraseks, ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks, on ajas pidevalt muutuv ametlik müügiloa dokument.

Kehv ravijärgimus on ülemaailmne tervishoiuprobleem, mis viib esialgu kavandatust erineva ravitulemuse, patsiendi halvenenud elukvaliteedi ja suuremate tervishoiukuludeni.

Dermatoveneroloogi pilk: COVID-19 on viimaste aastate jooksul levinud kiiresti üle maailma, mõjutades paljusid, kaasa arvatud nahaarste ja nahahaigustega patsiente. COVID-19 puhul on tegu tõsise nakkushaigusega. Infektsioon käivitab kehas viirusevastase reaktsiooni, mille järel vallandub süsteemne põletikuline reaktsioon paljude haigusvormidega.

Patsiendi vajadustest lähtuv ja apteekri erialateadmistele tuginev ravimialane nõustamine on lahutamatu osa kvaliteetsest apteegiteenusest. Rõõm on üha rohkem näha apteekreid, kes aktiivselt nõu pakuvad, võtavad aja inimese tervisemuresse süvenemiseks, aitavad leida sobiva ravimi, selgitavad, kuidas tuleb ravimit kasutada-säilitada või millal tuleb arsti poole pöörduda.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnastuse kohaselt on ravijärgimus määr, mille ulatuses patsiendi käitumine (ravimi korrektne kasutamine, dieedi jälgimine, elustiili muutmine) vastab tervishoiutöötaja (THT) antud soovitustele.

Ravimipoliitika uuendamise protsessile anti avalöök aasta tagasi juunis, mille tulemusena valmib ravimivaldkonna ekspertide koostööna ravimipoliitika tulevikusuundumusi kirjeldav dokument aastateks 2021–2030.

Eestis ei ole diabeedi täpne levimus teada. 2016. aastal oli esmashaigestumine II tüüpi diabeeti 476,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti Haigekassa raviarvete andmebaasi järgi oli 2020. aastal 69 636 indiviidi, kelle raviarvel oli märgitud II tüüpi diabeet põhi- või kaasuva diagnoosina.

“Usun, et viie aasta pärast nähakse farmatseuti kui tervishoiutöötajat, kes töötab peamiselt apteegis ja kelle ravimi- ja tervisealaseid nõuandeid hinnatakse ja arvestatakse.”

Peavalu on terviseprobleem, mis mõjutab oluliselt inimeste elukvaliteeti. Viimane Eestis toimunud täiskasvanute populatsiooniuuring näitab, et igal viiendal Eesti elanikul esineb episoodilisi peavalusid – migreeni esinemissagedus on 17,7%, pingetüüpi peavaludel 18,0%, kroonilistel peavaludel 2,7%.

Kuigi rahvameditsiini põhjal võiks küüslauku tarvitada ennetuseks ja raviks iga haiguse korral, on kliiniliste katsetega tõestatud toimeid siiski oluliselt vähem.