JUHEND/ Analüütide verifitseerimine meditsiinilaborites

Juhendi eesmärk on analüütide verifitseerimistega seotud toimingute sätestamine meditsiinilaborites, et verifitseerimiste kavandamine, läbiviimine, tulemuste analüüsimine ning hindamine toimuksid nõuetekohaselt ja sarnastest põhimõtetest lähtudes.

Eesti Geenivaramust ja tagasisidest geenidoonoritele

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on suur rahvastikupõhine haiguste geneetilise tausta selgitamisele suunatud prospektiivne teadusuuring, millesse on kaasatud juba ligikaudu 170 000 geenidoonorit. 2019. aasta lõpuks on liitunuid tõenäoliselt juba 200 000 inimest ning olemas on enam kui 150 000 geenidoonori geeniandmed.

Kas laborimeditsiin suudab rahuldada tänapäevaseid troponiini määramisega seotud vajadusi?

2018. aastal avaldasid suurimad kardioloogiaseltsid uued juhised. Troponiine peetakse ägeda müokardiinfarkti diagnoosimisel üheks olulisemaks markeriks. See kätkeb endas märkimisväärseid nõudmisi kõigile, kes töötavad kliinilise keemia alal nii laborites kui ka diagnostikatööstuses.

HbA1c ja diabeet

Teise tüübi diabeeti haigestumise kasv on suur probleem üle maailma, aga ka meil Eestis. Seetõttu on parima ravi jaoks väga oluline, et haiguse avastamiseks oleks efektiivne abivahend.

Analüüsitulemuste tõesuse tagamine. Riikideüleste ühingute püüdlused ja iga üksiku haiglalabori roll

Üle-eelmise aasta lõpus toimus Pariisi lähistel Sevrés’ Laborimeditsiini Mõõtejälgitavuse Ühendkomitee (JCTLM) iga kahe aasta tagant peetava kokkutuleku raames töötuba, mille põhifookuses olid analüüsitulemuste tõesuse tagamisega seotud väljakutsed ja arengud.

Kutsete ja pädevuse omistamisest laborimeditsiinis

Pädevuse/kvalifikatsiooni hindamist on tervishoiu kutsealadel alati väga oluliseks peetud, juba 1980. aastatel toimusid regulaarsed kvalifikatsiooni hindamised nii arstidel, õdedel kui ka laborantidel. Ka praegu on vajadus hinnata pädevust/kvalifikatsiooni, seda nõuab nii EVS-EN ISO15189 standard kui ka Eesti seadusandlus.