Apteek täna

Vananemine on inimese elutsükli oluline osa ja mitte kellelgi ei õnnestu seda vältida. Unistus igavesest elust ja noorusest on inimesi läbi aegade köitnud ja nii on igal ajastul olnud omad elueliksiiri otsijad. Hoolimata võimest kasvada, areneda ja paraneda on inimese organism nagu iga teine masinavärk, mis töötades kulub. See on küll paratamatus, kuid vaatamata kulumisele on siiski iga inimese võimuses elustiilivalikutega oma organismi vananemist pisut edasi lükata või aeglustada.

Kilpnäärmehaigusi on mitmeid ja nende sümptomite tundmine on tähtis, et patsiendid saaks õigeaegselt diagnoosi ja ravi. Suur osa kilpnäärmehaigustest on eluaegsed ja nii nagu paljude teiste krooniliste haiguste puhul on apteekritel tähtis roll patsientide toetamisel, et jätkuks ravi järjepidevus ja rutiinsetes kontrollides käimine.

Arusaam, et kosutav ööuni on hea tervise lahutamatu osa, on paljude inimeste teadmistesse kinnistunud tõsiasi. Sellest hoolimata näitavad uuringud, et inimesed magavad üha vähem.

Seni puudus ülevaade Eestis müüdavatest ravimtaimede teesegudest ja üksikdroogidest ning nendega seotud võimalikust kasust ja kahjust inimeste tervisele. Uurimistöö eesmärk oli koguda andmeid Eestis turustatavate teesegude ja droogide kohta, samuti analüüsida nende koostisest ja kasutamise soovitustest tulenevat võimalikku efektiivsust ja ohtlikkust.

Ravimite identifitseerimine on ülemaailmne probleem, mille lahendus peitub ravimiandmete standardiseerimises. Kvaliteetsed ja standardiseeritud ravimiandmed muutuvad üha tähtsamaks ja Ravimiamet on astunud esimesed sammud, et Eesti ravimite andmed vastaksid kasvavatele nõudmistele.

Veterinaarravimite väljastamine apteegist on praegu veel väikese mahuga, kuid see võiks muutuda. Selleks, et apteegil jätkuks sisse võetud veterinaarravimitele ostjaid ja veterinaararst julgeks ravi määrates loota apteegi valmisolekule ravim kohe väljastada, on hea, kui lähestikku asuvad apteegid ja veterinaararstid läbi räägivad, missugused veterinaarravimid võiksid apteegi nomenklatuuris püsivalt olla, et veterinaararst saaks loomaomaniku rahumeeli apteeki ravimit ostma saata.

Peamised murekohad, millele olemasolevõigusruum ei ole piisavalt lahendusi pakkunud, on ravimite ebavõrdne kättesaadavus Euroopa Liidu riikide vahel, puudujäägid patsientide ravivajaduste katmisel, üha süvenevad tarnekindluse probleemid ning ravimite liiga kõrged hinnad. Lühidalt öeldes on ootused üha enam liikumas sinna, et ravimiarendust tuleks paremini suunata patsientide vajaduste järgi ja innovatsioon peaks iga riigi patsiendini ka päriselt kohale jõudma.

Raud on leviku poolest neljas keemiline element maakoores ning hädavajalik mikrotoitaine enamikule elusorganismidele planeedil Maa. Inimorganism vajab rauda eelkõige energia tootmiseks, hapniku transportimiseks ja omastamiseks ning rakkude paljunemiseks.

Insult on maailmas suuruselt teine surmapõhjus ja kolmas puude põhjustaja. Eestis haigestub insulti igal aastal ligi 4000 inimest ning umbes 25 protsenti kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel. Kuigi arenenud riikides on insulti haigestumus vähenenud, on rahvastiku vananemise tõttu juhtude arv ja seeläbi koormus meditsiini- ja sotsiaalsüsteemile suurenemas. Uuringud on näidanud, et Eestis esineb tööealistel insulti sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Sellest tulenevalt on mõistetav insuldi ennetuse tähtsus.

Vastupidava immuunsüsteemi tagavad hea uni, regulaarne hügieen, tervislik toitumine, värskes õhus liikumine ning stressi maandavad tegevused, näiteks lemmikraamatu lugemine vms.