Apteek täna

Patsiendi vajadustest lähtuv ja apteekri erialateadmistele tuginev ravimialane nõustamine on lahutamatu osa kvaliteetsest apteegiteenusest. Rõõm on üha rohkem näha apteekreid, kes aktiivselt nõu pakuvad, võtavad aja inimese tervisemuresse süvenemiseks, aitavad leida sobiva ravimi, selgitavad, kuidas tuleb ravimit kasutada-säilitada või millal tuleb arsti poole pöörduda.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnastuse kohaselt on ravijärgimus määr, mille ulatuses patsiendi käitumine (ravimi korrektne kasutamine, dieedi jälgimine, elustiili muutmine) vastab tervishoiutöötaja (THT) antud soovitustele.

Ravimipoliitika uuendamise protsessile anti avalöök aasta tagasi juunis, mille tulemusena valmib ravimivaldkonna ekspertide koostööna ravimipoliitika tulevikusuundumusi kirjeldav dokument aastateks 2021–2030.

Eestis ei ole diabeedi täpne levimus teada. 2016. aastal oli esmashaigestumine II tüüpi diabeeti 476,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti Haigekassa raviarvete andmebaasi järgi oli 2020. aastal 69 636 indiviidi, kelle raviarvel oli märgitud II tüüpi diabeet põhi- või kaasuva diagnoosina.

“Usun, et viie aasta pärast nähakse farmatseuti kui tervishoiutöötajat, kes töötab peamiselt apteegis ja kelle ravimi- ja tervisealaseid nõuandeid hinnatakse ja arvestatakse.”

Peavalu on terviseprobleem, mis mõjutab oluliselt inimeste elukvaliteeti. Viimane Eestis toimunud täiskasvanute populatsiooniuuring näitab, et igal viiendal Eesti elanikul esineb episoodilisi peavalusid – migreeni esinemissagedus on 17,7%, pingetüüpi peavaludel 18,0%, kroonilistel peavaludel 2,7%.

Kuigi rahvameditsiini põhjal võiks küüslauku tarvitada ennetuseks ja raviks iga haiguse korral, on kliiniliste katsetega tõestatud toimeid siiski oluliselt vähem.

Oktoobri lõpus toimus Prantsusmaal Euroopa Liidu Farmaatsia Grupi – PGEU (Pharmaceutical Group of the European Union) konverents, kus Eesti apteeke esindas Eesti Proviisorapteekide Liidu nimel Ly Rootslane.

“Meie turg on väike ja see tähendab paraku, et liiga palju geneeriliste ravimite tootjaid siia konkureerima ei mahu.”

Astma on krooniline hingamisteede põletikuline haigusseisund, millele iseloomulikud tunnused on korduvate episoodidena vilistav hingamine, pingsus rindkeres, köha, õhupuudustunne ning taaspöörduv õhuvoolutakistus hingamisteedes.