Apteek TÄNA teadusrubriigis artiklite avaldamine
Teadusrubriigis avaldatavate artiklite põhisuund on praktiline farmaatsia. Ühes numbris ilmub kuni kolm ülevaadet ja ühe ülevaate maht on maksimaalselt 20 000 tähemärki. Avaldamisel lisatakse artiklile kirjavahetajaautor, võtmesõnad ning toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
Apteek TÄNA teadusrubriigi autorijuhend
Apteek TÄNA teaduskolleegium järgib oma töös tänapäevase teadustöö eetika põhiseisukohti, mida rikkunud kaastöid ei avaldata. Üldjuhul ei tohi Apteek TÄNA avaldamiseks esitatud artikkel olla varem ilmunud ning käsikirja ei ole lubatud samal ajal esitada avaldamiseks mõnele teisele väljaandele.
Kui esitatud töös ei ole täpsemalt välja toodud autorite tööjaotust, siis vastutavad kõik autorid artikli kogu sisu eest. Kaastöö autorite andmete õigsuse eest vastutab kirjavahetajaautor.
Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatuna väitekirjale, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töös mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb materjali kasutusõiguse omanikult saada luba selle avaldamiseks ajakirjas Apteek TÄNA.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt juurde küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Apteek TÄNA teadusrubriigis avaldatavate artiklite tüübid
Algupärane uuring, ülevaade, koolitusartikkel
Tekst kuni 20 000 tähemärki; 3–5 tabelit, arvjoonist või fotot; kuni 30 kirjandusallikat
Algupärane uuring
Artikli tekst jaotub järgmisteks osadeks: sissejuhatus, metoodika, tulemused, arutelu ja järeldused. Sellele järgnevad tänuavaldus, võimaliku huvikonflikti deklaratsioon ja kirjanduse loetelu. Biomeditsiinilise inimuuringu ning uuritavate isikut tuvastavate andmete kasutamise korral peab töö metoodika alalõigus olema teave uuringule antud inimuuringute eetikakomitee loa kohta (komitee nimetus, loa number ja selle väljaandmise aeg). Tänuavalduses tunnustatakse uuringu ja artikli tegemisele oluliselt kaasa aidanud isikuid nende teadmisel ja nõusolekul ning märgitakse uuringu rahastaja ja uuringutoetuse number.
Ülevaate- ja koolitusartikkel
Ülevaate- ja koolitusartiklites käsitletakse kliinilise meditsiini, kliinilise tähendusega prekliiniliste alusuuringute või meditsiiniga külgnevate aladega seotud teemasid. Ülevaateartiklite puhul on oluline käsitluse aktuaalsus ja esitatava info uudsus. Koolitusartiklite teemad on konkreetsemad ja pigem praktilise suunitlusega, pakkudes tegevapteekrile uut teavet just kliinilise tegevuse teatud osa kohta. Artikli sisulise osa lõppu lisatakse tööga seotud autorite võimaliku huvikonflikti deklaratsioon.
Tabelid, joonised ja fotod
Teadusartikli mõistmist parandavad informatiivsed ja kvaliteetsed tabelid, joonised ja fotod tuleb liigiti numbriliselt järjestada ning varustada pealkirja ja selgitava tekstiga nii, et artikli toimetamisel oleks välistatud mitmetimõistetavus kujutiste ja nende pealkirjade sidumisel. Illustreeriva materjali pealkirja ja lisateksti vormistamisel tuleks arvestada, et tabelid ja arvjoonised oleksid lugejale mõistetavad ka iseseisvalt, ilma artikli tekstiosa toeta. Iga tabeli pealkiri ja joonise allkiri peab sisaldama teavet käsitletava nähtuse, uuritava rühma, piirkonna või riigi, uuringu tegemise aja või hõlmatava ajaperioodi kohta.
Teadusartikli autorid võivad paigutada peal-/allkirjadega varustatud tabelid, joonised ja fotod otse käsikirja teksti, kuid kindlasti tuleb need esitada ka eraldi failidena. Teadusartikli teksti sobivas kohas tuleb illustratsioonidele osutada, nt „Tabelis 1 esitatakse …“ või „… (vt joonis 2)“. Joonised esitatakse MS Wordi või Exceli failidena ning fotod ja ülesvõtted JPEG-vormingus (resolutsioon vähemalt 300 dpi) failidena. Fotode ja ülesvõtete autorsus peab olema artiklis selgelt näidatud, toimetusele tuleb esitada kinnitus nende kasutusloa kohta.
Artikli esitamine ajakirjale Apteek TÄNA ja selle toimetamine
Apteek TÄNA toimetus annab kaastöö autorile materjali kättesaamisest teada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul. Teaduskolleegiumi kahe liikme retsensiooni valmimiseks on arvestatud harilikult vähemalt kaks nädalat. Kui teaduskolleegiumi retsensendid on artikli avaldamise heaks kiitnud, siis vaatab selle üle keeletoimetaja, kes lähtub eesti kirjakeele normist ja kelle tehtud parandused kooskõlastatakse artikli autoritega. Artikli küljendatud versioon esitatakse autoritele lühikese tähtajaga (kuni kaks tööpäeva) viimaseks ülevaatuseks ja võimalike vigade kõrvaldamiseks.
Füüsikaliste ja keemiliste suuruste puhul tuleb artiklis kasutada SI-süsteemi ühikuid, vaid erandkorras on põhjendatud juhtudel lubatud kasutada teisi mõõtühikuid. Ravimite puhul kasutatakse üldjuhul nende toimeainepõhiseid nimetusi ning konkreetse seadme mainimisel tuleb sulgudesse lisada toote ja ettevõtte nimi.
Viitamine ja kirjanduse loetelu koostamine
Viitenumbrite esitamisel ja kirjanduse loetelu koostamisel kasutatakse Vancouveri viitamissüsteemi, mille korral a) tekstis nummerdatakse viited nende esitamise järjestuses ja paigutatakse ülaindeksi kujul sulgudesse, nt (1), (2, 3) või (4–6); b) kirjanduse loetelus järjestatakse bibliokirjed viitenumbri alusel. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina kirja. Viide avaldamata allikale ja isikliku vestluse/kirjavahetuse teel saadud andmetele esitatakse sulgudesse paigutatud märkusena teksti sees (nt R. T. Bartus, isiklik vestlus, 2010), kuid mitte nummerdatuna kirjanduse loetelus.
Kui viidatava ingliskeelse artikli käsikiri on mingis ajakirjas või mujal avaldamiseks vastu võetud, kuid ei ole veel artiklina ilmunud, siis lisatakse ingliskeelne bibliokirje kirjanduse loetellu märkega in press, samasugusel juhul kirjutatakse eestikeelse artikli juurde märge ilmumas. Kui töö autoreid on üle kuue, siis märgitakse bibliokirjes neist vaid kolm esimest, millele järgneb ingliskeelse allika korral lühend et al. ning eestikeelse puhul jt. Autori nimi kirjutakse samasugusel kujul nagu teaduskirjutises, kuid samas tuleb arvestada, et bibliograafilistes andmebaasides võivad diakriitiliste märkidega, sh täpitähtedega nimed olla esitatud vääral kujul – sellist viga ei maksa oma teksti kirjanduse loetelus korrata.
